Mina olen Kohila neiu Pihel. Oma kaheksateistkümne eluaasta jooksul olen püüdnud elada võimalikult mitmekülgset ja huvitavat elu. Seetõttu olen tegelenud väga paljude huvialadega, alustades kandlemängust ja lõpetades korvpalliga, kuid minu südame on võitnud muusika, millele olen pühendanud väga suure osa oma elust. Olen laulnud folklooriringis, tegelenud 11 aastat koorilauluga ja õppinud 8 aastat klaverit. Iseloomult olen ma väga aktiivne, sõbralik, heatahtlik ja rõõmsameelne. Ma leian, et positiivse ellusuhtumisega on kõik raskused ületatavad ja seetõttu hindan seda ka end ümbritsevates inimestes. Mulle meeldib kõikidest huvitavatest võimalustest kinni haarata ja just sellepärast otsustasin missikaruselli peale hüpata. Ma olen kindel, et kui ükskord see karusell lõpetab keerlemise, jään ma oma sisemuselt samaks tüdrukuks, kes ma olen praegu, kuid minu kogemustepagas on siis praegusega võrreldes palju suurem.

Olen Ave, 18aastane. Kasvasin üles väikses külas nimega Kaerepere, kuid nüüd olen elanud juba 9 aastat Raplas. Olen küllaltki otsekohene. Prioriteedid on mul paigas. Vahel on mul energiat sama palju kui šokolaadi šokolaadivabrikus. Olen parajalt temperamentne ja kuigi vahel võin tunduda külm, pole see tegelikult nii. Suurimaks kireks on ratsasport, loomad ja šokolaadi söömine =)

Olen Annika Olev, aktiivne ja avatud Rapla neiu. Ma usun, et erinevad hobid on mind arendanud üsna mitmekülgseks inimeseks, kõige enam olen siiski jäänud tantsu juurde, mis on suur osa minu elust. Kaks aastat olin tantsutreener väga erinevas vanuses tüdrukutele, ka päris pisikestele, kelle õpetamine oli tõsine, kuid samas rõõmupakkuv töö. Sel aastal otsustasin pühenduda ainult ühele grupile, kus ise ka tantsin. Leian, et inimesel peaks olema tasakaal vaimsete ja füüsiliste tegevuste vahel. Esimesest klassist alates olen püüdnud olla töökas ka koolis, praegu õpin Rapla Ühisgümnaasiumis. Mulle meeldib teha peaaegu kõike hinge ja täieliku pühendumusega, hoolides endast, teistest, loodusest, ühiskonnast ja tulevikust. Kindlasti soovin, et tulevikus tantsimis- ja muud huvitegevusvõimalused Raplamaalt ei kaoks, pigem areneksid edasi. Võib-olla avaksin Raplas kunagi oma tantsukooli, kuid enne soovin palju õppida, areneda ja kogemusi hankida. Usun, et Miss Raplamaal osalemine on samuti üks osa minu arenguteest.

Olen juba 19 aastat olnud Maret. Olen sündinud ja terve oma elu elanud Kaereperes. Kevadel lõpetasin gümnaasiumi, kuid edasi õppima ei läinud, sest pole veel selgusele jõudnud, mis mind tõeliselt huvitab. Üle kõige meeldib mulle tantsida, kuid oma vaba aega sisustan veel lugemise, ehete valmistamise, sportimise ja reisimisega. Hetkel on mul ka kindel eesmärk elada mõni aeg välismaal, et hankida uusi kogemusi, koguda elutarkust ning laiendada silmaringi. Iseloomult olen rõõmsameelne, üritan igas asjas näha positiivset ning meeldib viibida seltskonnas, kus on garanteeritud nali ja naer. Kuna see konkurss on olnud väga pikaajaline traditsioon, siis annan heameelega selleks oma panuse, et see edasi kestaks.

Olen Anette, 17. aastane neiu. Pärit olen väikesest kohast nimega Alu, mis asub Rapla külje all. Olen tegelenud paljude hobidega, kuid hingelähedasemad on peotants ja rahvatants. Rahvatantsuga olen tegelenud 2 aastat ning selle ajaga on tekkinud suur austus kõigi teiste tantsijate vastu, kes ei lase Eesti kultuuril välja surra. Inimestes hindan ausust, avameelsust ja tolerantsust. Minu suurimaks prioriteediks on haridus, sest olgem ausad, see on ainus, mida keegi meilt ära võtta ei saa. Ma ei tulnud siia konkursile eesmärgiga maailma paremaks muuta, tuua rahu ja Eesti majanduslikku seisu parandada, see ei ole minu, kui väikese indiviidi võimuses. Ma tulin, et olla eeskujuks endast noorematele Rapla maakonna tüdrukutele, et ka nemad leiaksid eneses julguse tõsta end esile teiste seast. Minu konkursist osavõttu seletab üks Hispaania vanasõna: „Üks asi on härgadest rääkida, teine härjavõitluse areenil olla.“

Minu nimi on Ilona. Olen sündinud ja üleskasvanud Raplas ning hetkel 17 aastane. Õpin gümnaasiumis , 11. klassis. Iseloomult olen päikseline ja optimistlik. Teiste sõnul võin soovi korral olla väga suur naljahammas. Mulle meeldib loominguline segadus ruumis, kus parasjagu viibin - just sellises ümbruses tulevad kõige paremad ja huvitavamad ideed. Ise arvan, et kui mind midagi tõsiselt huvitab, olen ka põhimõttekindel ja visa . Oma 17 aasta jooksul olen jõudnud tegeleda võistlus- ja rahvatantsu, viiulimängu, näitlemise, koorilaulu ja kunstiga. Leian, et kaunite neidude hulgast missi valimine on üllas ja väärikas ettevõtmine. Arvan, et naiselikkust ja ilu on maailmal väga vaja- need muudavad inimesed paremaks ja sulatavad ka kõige karusema südame. Just naiselikkus ja ilu on olnud paljude ajalooliste sündmuste algimpulsiks ega siis muidu prantslastel poleks ütlemist: “Otsige naist!”

Minu nimi on Kaisa. Olen 17-aastane ja õpin Kohila Gümnaasiumi 11.klassis. Minu hobiks on sport, olen tegelenud 4 aastat kergejõustikuga. Ma armastan väga muusikat ja olen õppinud 4 aastat klaverit. Iseloomult olen kohusetundlik, heasüdamlik ja abivalmis. Meeldivad väga loomad. Elus pean tähtsaks lähedasi inimesi, eneseteostust ja uusi kogemusi. Hindan ausaid ja positiivse ellusuhtumisega inimesi. Missivõistlusele tulin sellepärast, et saada uusi ja arendavaid kogemusi ning leida endas varjatud külgi.

Minu nimi on Kertu-Liina Mahla ja ma olen 17-aastane. Olen pärit pisikesest külast nimega Pahkla. Õpin Kohila Gümnaasiumi 11-das klassis. Olen enamasti rõõmsameelne ja positiivse ellusuhtumisega. Oma vaba aega veedan ma sõprade ja lähedaste seltsis. Kindlaid hobisid mul ei ole, kuid meeldib väga ujuda, tantsida ja jalutada. Inimeste juures ma hindan abivalmidust, sihikindlust ja oma unistuste poole pürgimist. Ning üle kõige, armastan ma magusat.

Mina olen Birgit. Olen 20-aastane ja elan Rapla vallas Valtu külas. Õpin Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžis rahvusvahelist majandust ja ärikorraldust. Vabal ajal käin tantsimas ja aeroobikas, tegelen meelsasti väikeste laste ja loomadega. Köögitoimetustest hoian pigem eemale, kuid sokki koon hea meelega. Suvisel ajal harrastan jalgrattasõitu ja rulluisutamist. Elus väärtustan kõige enam oma perekonda. Iseloomult olen julge, otsekohene ja enesekindel ning tean, mida elult tahan. Inimestes hindan ausust ja sihikindlust. Mulle meeldivad huvitavad väljakutsed. Missivõistlus on hea võimalus ennast proovile panna, saada uusi tutvusi, teadmisi ja kogemusi.

Minu nimi on Kristiina, olen 17-aastane. Elan väikeses külas nimega Aespa ja õpin Kohila Gümnaasiumis. Mulle meeldib laulda, tantsida ja tennist mängida. Olen kohusetundlik ja rõõmsameelne tüdruk. Olen tegelenud erinevate spordialadega: 4 aastat võrkpalliga, 3 aastat kergejõustikuga. Ma mängin klaverit ja kavatsen õppima minna viiulit. Olen väga avatud, otsekohene ja uutele asjadele vastuvõtlik inimene. Soovin tulevikus saada treeneriks, kuid see pole veel kindel, kuna mul on plaanis rajada ka oma firma. Ma pean tõdema, et mul on hea huumorimeel, kuna üle kõige armastan ma naerda ning naerutada inimesi, kes on mulle kallid.